Improvisatsioon

Improvisatsioon – liikumine hetkes, tõe tuumas. Tants ei ole ainult liigutus – see on keha, meele ja vaimu dialoog.

Me unustame, et „peame midagi õigesti tegema“ ja avastame, kui nauditav on lihtsalt olla, liikuda ja kogeda. Muusikal on oma hing ja oma lugu. Me ei tantsi lihtsalt muusika järgi – me tantsime seda, mida me tunneme sellest muusikast. See on nagu nähtamatu dialoog – meie keha ja heli vahel.

Improvisatsioon ei ole minu jaoks lihtsalt mäng või tehnika. See on loomingu süda – tuli, mis süttib seestpoolt. Minu tugevad tunded, emotsioonid, küsimused ja sisemised konfliktid on kütus, mis paneb keha liikuma, otsima, väljendama ja looma.
Nad ei ole takistused, vaid jõuallikad, mis toidavad mu aju ja inspireerivad mind looma – muutuma ja olema see, kes ma tõeliselt olen. Keha kunagi ei valeta.

Kui ma improviseerin, ma ei esita. Ma olen hetkes ning ausalt. Liikumine ei tule koreograafiast – vaid seestpoolt. See võib sündida hingest, mälestusest, rõõmust, valust või lihtsalt vaikuse ja tühjuse kuulamisest.

Improvisatsioonis sünnib:

koreograafiline keel, mis on orgaaniline ja ehe,

lavastuslik maailm, mis räägib kehaga tõtt,

enesetunnetus, mis on juurdunud hetkes ja liikumises.